8. nädal

Soovitusi-kommentaare kursuse kohta

1. Vaja kursuslaste e-mailile teade saata, kui midagi olulist tulemas (näit. nagu IVAs on, et kirjaga saatmise võimalus,, kui uus ülesanne on esitatud tegemiseks. Eriti oluline näit antud kursusel olnuks see Flashmeetingute puhul – esimestest ma tõesti ei saanud osa võtta, sest olin välismaal, kuid viimasel oleks kindlasti tahtnud osaleda, kuid unustasin ära.

2. Ei tea, kas oleks hea, kui tulevaste kursuste tulevasi kursuslasi suunata vaatama mõne antud kursusel osalenu blogi?
Mul endal kahju, et ei saanud enne kursuse algust kursuslaste e-kursuse teemade kohaseid sissekandeid lugeda (no saan aru, et siis neid veel lihtsalt ei olnud). Näiteks Heikki või Kaarini omasid, kes kirjutasid a la „võtsin selle (repositooriumi), otsisin selle (xxx) märksõna järgi. Tulemusi sain esimesest repositooriumist niipalju, teisest nii ja niipalju, litsentsid olid sellised ja probleemid oma küsimustele vastuste leidmisel sellised ja sellised. Väga hästi tehtud – mõne aja pärast mäletad ise ja saavad ka teised teada, kuidas mingil veebilehel lood on. Kahjuks mina vastasin kitsalt küsitule ja vaatan, et sellest endale enam pisukese aja pärast eriti tolku ei ole, sest ei mäleta, kuidas kusagil info kätte leidmisega lood olid. Ainult niipalju, et e-kursusel anud ülesanded said tehtud. Tulevikus püüan ka tausta kirja panna.

Kursusel sai lugeda mitmeid (minu jaoks) uusi materjale, mis on täiesti tähelepanuväärne.

Loodetavasti püsib see kursus kaua veebis, et selle juurde saab ikka ja jälle tagasi pöörduda, kui midagi meelest läinud ja üles leidmist vajab.

Üldiselt oli kursus jõukohane, kuid neljanda nädala ülesannet oleks võinud teha 40 tundi ja seega tuleks antud viidete programmide installeerimise-tutvumise ülesanne küll antud kursuse raames teisiti üles ehitada. Sooviksin, et mingi programm(i kasutamine) oleks kursuse autorite poolt üksikasjalikult ära kirjeldatud ja näit. kurssulased saaksid selle instruktsioonidele vastavalt läbi teha.

Suured tänud kaaskursuslastele, kes oma kursuseblogidesse palju väärtuslikke uurimistulemusi on kirja pannud!

7. nädal

I Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.

1. Johnson, D. (2007). Communication Networks. Retrieved November 30, 2008, from http://cnx.org/content/m0075/latest/

Või kui eeltoodut võtta kui elektroonilise andmebaasi täisteksti, siis:

Johnson, D. (2007). Communication Networks. Retrieved November 30, 2008, from Connexion database.

2. Johnson, D. (2004). Structure of communication. Retrieved November 30, 2008, from http://cnx.org/content/m0002/latest/

Ja tahtsin LeMillist ka midagi leida:
3. Põldoja, H., & Rebas, V. (2008). Ülevaade SCORM spetsifikatsioonist. Retrieved November 30, 2008, from http://lemill.net/content/webpages/ulevaade-scorm-spetsifikatsioonist/view

Küsimused
1. Kas on õige otsida ajaloost dokumendi muutjad üles ja lisada autoriteks?

2. Kumb on õige, kas võtta antud dokumente kui
a) dokumente veebis või
b) mingi andmebaasi täistekste?

3. Kuidas allpool olevat viidet eesti keeles kirja panna?

Johnson, D. (2007). Communication Networks. Retrieved November 30, 2008, from http://cnx.org/content/m0075/latest/


2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?

Otsisin http://www.oercommons.org õpiobjekte "communication technologies". Sain 376 tulemust. Jagunesid:
Conditions Of Use
CC Attribution (10)
CC Attribution-Share Alike (20)
CC Attribution-Noncommercial-Share Alike (70)
CC Attribution-Noncommercial-No Derivative Works (34)
Other (242)

6. nädal

1. Leia teadusartiklite andmebaasidest 5 oma valdkonna teadusajakirja
Australasian Journal of Educational Technology
Didáctica, innovación y multimedia
e-learning and education
Electronic Journal of e-Learning
Learning Technology

2. Liigita leitud teadusajakirjad vastavalt ETIS klassifikatsioonile

5. nädal 03.-09. nov. 2008

Allikakriitiline lähenemine, allikmaterjalide kasutamine õppematerjalides ja intellektuaalomandi kaitse
Ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures.
Lisage illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (APA).

Communication shannon-weaver [Image] (n.d.).
Retrieved November 30, 2008, from http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Communication_shannon-weaver2.svg


Illustratsiooni litsents:
GNU Free Documentation License version 1.2 või hilisem

The GNU Free Documentation License (GNU FDL or simply GFDL) is a copyleft license for free documentation, designed by the Free Software Foundation (FSF) for the GNU Project. It is similar to the GNU General Public License, giving readers the rights to copy, redistribute and modify a work and requires all copies and derivatives to be available under the same license. Copies may also be sold commercially, but, if produced in larger quantities (greater than 100), the original document or source code must be made available to the work's recipient.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr.

4. nädal 27. okt.- 02. nov. 2008

1. Paigalda enda arvutile vähemalt 2 viidete haldamise programmi ning tutvuge nende võimalustega.
2. Registreeru vähemalt 2 veebipõhise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvuga nende võimalustega.
3. Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldate enda kogemusi katsetatud vahenditega ning toote välja enda eelistused.


If you add an academic article, Connotea will automatically import all the bibliographic details for you.
When you sign up for Connotea, you will add a button to your browser that lets you easily add references.
When you're on a web page that you want to save a reference for, you simply click the 'Add to Connotea' browser button.

3. nädal 20.-26. oktoober 2008

1 Ülesanne APA ja MLA vormingus viitekirje koostamise kohta etteantud allikate põhjal
2. Ülesanne valmis viitekirjest vigade leidmise kohta

Ülesande lahendused

2. nädal Ühisjärjehoidjad

Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles võrdled Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja tood välja oma eelistused.
Mis selle Delicious kohta ikka ütelda - paljud kasutavad ja teavad, mis ta on. Mul selline küsimus, et kas annaks kuidagi teha nii, et kui Deliciouses olevale enda tehtud lingile klõpsata, siis uus dokument avaneks uues aknas? Soovitus a la tee parempoolne hiireklikk ja vali "Ava uues aknas" ei ole teretulnud.

Valisin tutvumiseks FARK'i
http://www.fark.com/
Fark.com, the Web site, is a news aggregator and an edited social networking news site.
The idea was to have the word Fark come to symbolize news that is really Not News.
Fark is what fills space when mass media runs out of news. Fark is supposed to look like news... but it's not news. It's Fark.
Kui kellelegi (näiteks minule) sealne keelekasutus, mille tagasihoidlikuks näiteks on Fark'ist saafetud e-kirja P.S. "If you have absolutely no idea what the hell this is about,just ignore it, and this will be the only email you ever get from us.We're not a bunch of spamming bastards. :)", ei meeldi, siis tuleks sealt kähku jalga lasta, parem mitte minnagi.
Olemas kategooriad:
mitte-uudised, sport, äri, poliitika, muusika, video, showbisness, kõik;
Kategooriates päevade kaupa uudised, arhiivid olemas. Olemas lihtne sõnaotsing FARK'i piires.
Ise saab lisada (teistele jagada) uudiste linke. Tuleb juurde lisada, kas tegemist on huvitava, hämmastava, iroonilise, tobeda, naljaka jne.jne. uudisega.

Tobedate uudiste koht on see - sihipäraselt loodud tobedate uudiste kogumiseks/jagamiseks.


Mitte-uudise näide: "Pilots are pissed that A380 super-jumbo jet is so quiet they can't sleep. "The four engines propelling the long-haul jets are so quiet they can hear every crying baby, snoring passenger and flushing toilet""

2. Esimese nädala lugemismaterjal "Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid"

Milliseid mõtteid see teis tekitas? Kuivõrd oluliseks olete viitamist seni enda jaoks pidanud?

Ma ei oska nõus olla lugemismaterjali esimese lause esimese poolega, mis ütleb et "Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises...", kuivõrd Õigekeelsussõnaraamatu (2006) järgi on sõnal tunnustama tähendus "õigeks, kehtivaks, väärtuslikuks pidama". Samas võib allikatele viidata nendes esitatut õigeks, kehtivaks, väärtuslikuks pidamata.

Tahaks teada, mida tähendab, et viiteid kursusetöös on "parajal määral"? Kui palju on paras määr?
Kui tekstis on viiteid väga palju, ei tähenda see kohe seda, et "autori oma mõtted jäävad esile toomata."

Tahaks teada, millised on viitamise reeglid õpikute puhul ja otse loomulikult, kus need reeglid kirjas on? Sageli ma ei märka õpikutes mingeid viitamisi...

2.1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

2.2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

2.2.1. Korrektselt algallikatele viitav õppematerjal
Sellist on raske leida. Kuid mõningast korrektsust leiab paljudest kohtadest. Näit. interaktiivne õppematerjal hulktahukad näitab kasutatud infoallikates, mille põhjal on õppematerjal koostatud.

2.2.2. Mittekorretselt viitav õppematerjal "Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid"
Seda õppematerjali lugedes ei saa aru, kas kust pärineb enamus jutust - kas otse koostajate peast või on koostajad kasutanud kellegi teise mõtteid veel peale nende, mida otseselt on märgitud, et pärinevad xxx allikast. Kui viidatakse algallikale ja öeldakse, et "Kolm rusikareeglit, millest viitamisel tuleks lähtuda (Lõuna-Austraalia Ülikooli UniSA viitamisjuhise põhjal) (on):...", siis minu arvates ei tohi moonutada algallikas esitatut (vt. teine reegel eesti keeles ja originaalis).

2.3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Nõudmised oma õpilastele sean sellised nagu on kirjas Tartu KHK õpilastööde vormistamise juhendis. Seega on õppeasutuses olemas üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded, mida siinkohal ümber kirjutama ei hakka.

1. Enesetutvustus ning ootused kursuse suhtes

Olen Tartu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog 2006. aasta jaanuarist. Varem töötanud samas infotehnoloogia kutseõpetajana.

Kursusel osalen, kuna soovin teada, mida siin viitamisest räägitakse.